Kwela

Livela

I- Kwela ngumculo wasesitalatweni osekelwe kwimpempe yepennywhistle osuka kumazantsi e-Afrika [1] kunye ne-jazzy underpinnings kunye nesingqi esifana ne- skiffle . Yavela kwisandi marabi kwaye yazisa umculo waseMzantsi Afrika ukubalasela kumazwe ngamazwe ngeminyaka yoo-1950.

Lo mculo uneengcambu zawo kumazantsi e-Afrika kodwa kamva ukuguqulwa koku kunye nezinye izaci ezininzi zesintu zase-Afrika ziye zangena kumculo waseNtshona (mamela amacwecwe A Swingin' Safari kaBert Kaempfert Orchestra (1962) kunye neGraceland kaPaul Simon (1986)), ukunika umculo wanamhlanje waseMzantsi Afrika, ngakumbi i-jazz, uninzi lwesandi sawo esahlukileyo kunye ne-lilting swagger. Ingoma yePiranha's 1982 UK Top Ten ibetha i' Tom Hark 'yayisekwe kwingoma yangaphambili ka-1950 yeKwela.

Esinye isizathu sokusetyenziswa kwepennywhistle kukuba ayibizi kwaye iyaphatheka, kodwa ikwaboleka njenge solo okanye isixhobo esidibanisayo. Udumo lwempempe yompempe kusenokwenzeka ukuba lwalusekelwe kwinto yokuba iifleyiti zeentlobo ngeentlobo kudala zizixhobo zesintu phakathi kwabantu abasemantla oMzantsi Afrika kwaye impempe yenza ukuba kube lula ukuqhelaniswa neengoma zesintu kwimarabhi entsha ephenjelelwe. umculo.

Eyona ngcaciso ixhaphakileyo yegama elithi “khwela” yeyokuba lithatyathwe kwisiZulu elithi “khwela” nangona kwintetho yaselokishini likwabhekiselwa kwiiveni zamapolisa ezithi “khwela-khwela”. Ngaloo ndlela, inokuba sisimemo sokujoyina umdaniso, kunye nokukhonza njengesilumkiso. Kuthiwa abafana abadlala impempe ezikoneni zezitalato nabo basebenze njengababukeli ukulumkisa abo bazonwabele ezishibhini ngokufika kwamapolisa. [2] Abantu abamhlophe bengayazi intsingiselo yawo, basuka bacinga ukuba ibhekisa emculweni xa besiva abantu bekhwaza besithi, “Nali i<em>kwela, kwela ! isilumkiso ngobukho bamapolisa. [3]

Umculo weKwela waphenjelelwa kukuxuba umculo wabaphambukeli baseMalawi eMzantsi Afrika, kunye nezandi zalapha eMzantsi Afrika. [4] NgesiChichewa, igama elithi Khwela linentsingiselo efanayo naleyo yaseMzantsi Afrika: “ukunyuka”. Lo mculo waduma eMzantsi Afrika emva koko waziswa eMalawi, apho amagcisa ala maxesha aseMalawi nawo sele eqalisile ukuvelisa umculo kaKhwela. [4]

I-IV-I -V. </img> Dlala 

Nangona kuye kwaqinisekiswa ukuba umculo kaKhwela usebenzisa kuphela i- chord progression I-IV-I. -V., abanye bagcina ukuba akukho Khwela chord progression, kwaye I-IV-VI kunye II-IV-V zixhaphake ngokukodwa.

Amagcisa[tshintsha | Yenza izilungiso kokubhaliweyo]

Iimvumi ezifana noLemmy Mabaso bezidume ngobuchule bokudlala impempe ka penny, ukanti uSpokes Mashiyane ebengomnye wabaculi abagqamayo ngengoma yakhe ethi kwela pennywhistle. [2] Amanye amagcisa aquka The Skylarks, Jack Lerole, Aaron Lerole, The Solven Whistlers, Kippie Moeketsi, Donald Kachamba and Gwigwi Mrwebe.

Iimbekiselo[tshintsha | Yenza izilungiso kokubhaliweyo]

  1. Brubeck, Darius (2003) Kwela, Allen Oxford Music Online Oxford University Press doi:10.1093/gmo/9781561592630.article.j617700 
  2. 2.0 2.1 "South African music: kwela." archived from the original on 2011-10-20 retrieved 2009-12-19  Unknown parameter |url-status= ignored (help) Cite error: Invalid <ref> tag; name "South African Music" defined multiple times with different content
  3. O'Hara, Glynis (7 November 1997) "Tom Hark’s back … again" Mail & Guardian 
  4. 4.0 4.1 Nikki Jecks, "Reviving Malawi's music heritage", BBC World Service, 6 August 2009.

Ukufunda ngakumbi[tshintsha | Yenza izilungiso kokubhaliweyo]

  • UPennywhistle Kwela: Uhlalutyo loMculo, iMbali kunye neSociopolitical . ULara V. Allen, MA (Natal-Durban). 1993.
  • Elokishini ngokuhlwanje! Umculo weSixeko esiNtsundu saseMzantsi Afrika kunye nethiyetha . Uhlelo lwesi-2. UDavid B. Coplan, iYunivesithi yaseChicago Press. 2008. ISBN 0-226-11567-4 . pp. 190–99.

Amakhonkco angaphandle[tshintsha | Yenza izilungiso kokubhaliweyo]

Template:Genres of African popular music