Ulwimi lwesiLatini

Livela

Ulwimi lwesiLatini, [1] okanye intetho yesiLatini, [2] lulwimi lwase-IndoEuropean olwaqala ukuthethwa ngamaLatins [3] lonke kunye namaRoma amandulo kwindawo yokuqala [4] intetho ehloniphekileyo) ibizwa ngokuba Igama lolwimi lithatyathwe kwilizwe elihlala abantu abathetha isiLatini, maxa wambi ababizwa ngokuba yiLatium yamandulo, emi kusingasiqithi weItali phakathi kweTiber, iVolsci, iApennines, noLwandle oluNgaphantsi.

Xa abantu beriphabliki yaseRoma kunye nobukhosi baseRoma basebenzisa ulwimi lwesiLatini kwimicimbi kawonke wonke kunye nemicimbi yangasese, ulwimi lwesiLatini lwaluchaphazela kakhulu ulwimi lwesiGrike, kungekhona ngaphantsi. Njengolwimi lwesiGrike, isiLatini lulwimi oluguquguqukayo, ukuze udibaniso lwamagama lungabonakali ngokulandelelana, njengoko kuqhelekile kwiilwimi zesiRomance kunye nesiNgesi, kodwa ukusuka kwi-affixes.

Ukusetyenziswa kolwimi lwesiLatini kuqhubeka ngokuqhubekayo ukusuka kumaxesha amandulo ukuya kumaxesha anamhlanje. Ngenkulungwane yesi-7 ukuya kweyesi-9 yazala iilwimi ezininzi ezibizwa ngokuba ziilwimi zesiRomance, ezinje ngesiCatalan, isiDaco-Romanic, isiFrentshi, isiGallic, iSpanish, isiTaliyane, isiPhuthukezi.

Ukususela kwixesha leMvukelo yamaFrentshi, nangona iCawa yamaRoma Katolika namaziko emfundo yehlabathi esasebenzisa isiLatini, ngokuqhelekileyo ibizwa ngokuba lulwimi olufileyo, ingakumbi ngenxa yobuhlanga, kuba ukususela ngenkulungwane yeshumi elinesibhozo ngokuthe ngcembe yayeka ukuba lulwimi lomthonyama. Noko ke, abantu abaninzi namhlanje bayakwazi ukuthetha isiNgesi. Ngaphezu koko, iFinland iyaqhubeka nokusasaza iindaba kunomathotholo iminyaka engaphezu kwamashumi amabini, kukho iiwebhusayithi ezininzi zesiLatini kunye neentlanganiso zamazwe ngamazwe, abathathi nxaxheba basebenzisa olu lwimi kuphela.

  1. Cicero, De finibus bonorum et malorum 1.10.
  2. Cicero, De oratore 2.28.
  3. Plin. Ep. 2.10.2.
  4. Plin. Nat. 13.135; et interdum apud poetas.