Modena

Livela

I-Modena ngumasipala wase-Italiya onabemi abayi- 183 942, ikomkhulu lephondo elikwaligama e - Emilia-Romagna .

Kwimithombo, iindaba zokuqala malunga neModena zibuyela kwimfazwe phakathi kwamaRoma kunye namaBoii awayehlala kuloo ndawo. Eli ziko lalisebenza njengenkampu yomkhosi kwanangaphambi kokuba eso sixeko simiselwe ngokusemthethweni ngamaRoma.Isixeko, enyanisweni, sasekwa ngo -183 BC, njengekoloni phantsi komthetho waseRoma, yi-triumvirs Marco Emilio Lepido, Tito Ebuzio Parro kunye noLucio Quinzio Crispino owazisa abemi abangamawaka amabini ukusuka eRoma. [1] Ukususela kwi-6th inkulungwane, i-Modena ibe yidolophu ye-ducal ye- Lombard Kingdom ( i-Lombard Duchies ) kumda kunye nezinto ze- Eastern Roman Empire, oko kukuthi i- Byzantine Empire . ( Imbali yeModena ). Njengabaninzi boomasipala baseLombard ngo-1167 uModena wajoyina iLombard League ngokumelene noFrederick Barbarossa . Ukusuka kwi-1598 ukuya kwi-1859 yayilikomkhulu leDuchy yaseModena kunye neReggio kwaye yiyunivesithi yakudala kunye nesihlalo se-archiepiscopal . Ngowe-1757 uDuke uFrancesco III d'Este waseka iakhademi yasemkhosini yokuqeqesha amagosa omkhosi wase-Estense osekelwe kwibhotwe lesibini. Ngokudityaniswa kwe-Italiya, iPalazzo Ducale yayisisihlalo sesikolo somkhosi saseSavoy Kingdom yaseSardinia yaseVittorio Emanuele II, kamva uBukumkani base-Italiya, obathi bavela kumashumi eminyaka yade yaba siSikolo soMkhosi soMkhosi kunye neCarabinieri e. 1947.

I -Duomo, i- Civic Tower kunye ne- Piazza Grande yesixeko zibandakanyiwe, ukususela kwi-1997, kuluhlu lweendawo zelifa lehlabathi lase-Italiya yi-UNESCO.

  1. Tito Livio, Ab Urbe condita, XXXIX,55, 6-8