Mars

Livela

IMars sisijikelezi -langa sesine kunye neyona planethi ikude neLanga . Umbala obomvu womphezulu wawo ubangelwa yintsimbi ecolekileyo (III) ye-oxide yomhlaba, eyinika igama lesidlaliso "iPlanethi eBomvu". [1] Iradiyasi kaMars yeyesibini ngobukhulu kwiiplanethi ezikwiSolar System kwi-. I- Martian dichotomy ibonakala phezu komhlaba: ngokomyinge, umhlaba osemantla we-Mars uthambile kwaye ungaphantsi kune-hemisphere yayo esemazantsi. IMars ineatmosfera ebhityileyo eyenziwe ikakhulu yicarbon dioxide kunye neesathelayithi zendalo ezimbini ezimile ngendlela engaqhelekanga : Phobos kunye neDeimos .

Ngokwejoloji, iMars isebenza ngokufanelekileyo, kunye needemoni zothuli ezityhutyha imbonakalo yomhlaba kunye neenyikima (i-analog yaseMartian ukuya kwiinyikima ) ezingcangcazela ngaphantsi komhlaba. Umphezulu we - Mars ubamba i -volcano enkulu yekhaka (i-Olympus Mons) kunye nenye yeenqanawa ezinkulu kwi-Solar System (Valles Marineris). Ukubaluleka kwe -orbital eccentricity ye-Mars kunye nokuthambeka kwe-axial kubangela utshintsho olukhulu lwamaxesha onyaka kugutyungelo lomkhenkce omhlophe kunye nokutshintsha kobushushu phakathi ukuya kuma- kumphezulu. Usuku lwe-Martian solar ( sol ) lulingana neeyure ezingama-24.5 kwaye unyaka welanga we-Martian ulingana neminyaka eyi-1.88 yoMhlaba.

Njengezinye iiplanethi ezikwiSolar System, uMars wasekwa malunga neminyaka eyi-4.5 yeebhiliyoni eyadlulayo. Ngexesha likaNoah ukususela malunga ne-4.1 ukuya kwi-3.7 yeebhiliyoni zeminyaka eyadlulayo, umphezulu we-Mars wawuphawulwe ngeempembelelo zemeteor, ukwakheka kweentlambo, ukhukuliseko, kunye nobukho obunokubakho bamanzi olwandle . Ixesha le-Hesperian ukusuka kwi-3.7 ukuya kwi-3.2-2 yeebhiliyoni zeminyaka eyadlulayo lalilawulwa yintaba -mlilo exhaphakileyo kunye nezikhukula eziqingqe imijelo emikhulu yokuphuma . Ixesha laseAmazon, elisaqhubeka ukuza kuthi ga ngoku, laphawulwa yimpembelelo yomoya kwiinkqubo zokwakheka komhlaba . Akwaziwa enoba ubomi bakha babakho kusini na kuMars .

IMars iphakathi kwezona zinto ziqaqambileyo kwisibhakabhaka soMhlaba, kwaye ke yaziwa ukususela kumaxesha amandulo. Iimpawu zayo ze-albedo ezichasene kakhulu zenza ukuba ibe yinto eqhelekileyo yokujongwa ngeteleskopu . Ukusukela ekupheleni kwenkulungwane yama-20, uMars uye waphononongwa ziziphekepheke ezingaqhubiyo kunye neerovers, kunye ne-flyby yokuqala ye- Mariner 4 probe ngo-1965, i-Mars orbiter yokuqala nge- Mars 2 probe ngo-1971, kunye ne- Viking 1 yokuqala ngo-1976. Ukusukela ngo-2023, kukho ubuncinane iiprobes ezisebenzayo ezili-11 ezijikeleza iMars okanye kumphezulu weMartian. Kungoku nje, iMars yeyona nto inomtsalane ekujoliswe kuyo kwikamva lokuqala leemishini zabantu phakathi kweeplanethi .

  1. Rees, Martin J., ed. (October 2012) Universe: The Definitive Visual Guide New York: Dorling Kindersley pp. 160–161 ISBN 978-0-7566-9841-6