Jump to content

I-Jupiter

Livela
(Redirected from IJupiter (i-astronomy))

I-Jupiter (uphawu: ♃) yiplanethi yesihlanu yesixokelelwano selanga ngokulandelelana komgama ukusuka eLangeni kunye neyona inkulu kuyo yonke inkqubo yeplanethi : ubunzima bayo buhambelana namaxesha amabini anesiqingatha inani lazo zonke ezinye iiplanethi ezidityanisiweyo. [1] Ihlelwa, njengeSaturn, i-Uranus kunye neNeptune, njenge-gas giant (ezimbini zokugqibela zihluke ekubeni zihlelwe kumaxesha amva nje njengeengxilimbela ezinomkhenkce).

I-Jupiter inokwakheka okufana neLanga : enyanisweni yenziwe kakhulu yi -hydrogen kunye ne-helium enemilinganiselo emincinci yezinye iigesi ezidibeneyo, ezifana ne-ammonia i-methane kunye namanzi. Kukholelwa ukuba iplanethi inesakhiwo esinemaleko amaninzi, kunye nesiseko esiqinileyo, ekucingelwa ukuba yindalo yamatye kwaye yenziwe nge -carbon kunye ne-silicates yentsimbi, apho i- mantle ye-metallic ye-hydrogen inobunzima kunye nesigqubuthelo esikhulu se-atmospheric bacinezela kakhulu kuyo.

Umoya wangaphandle ubonakaliswe ngamaqela amaninzi kunye neendawo ze-shades ezihluka ukusuka kwikhilimu ukuya kumdaka, ofakwe kwi-cyclonic kunye ne-anticyclonic formations, phakathi kwayo i- Great Red Spot ivelele. [2] Ukujikeleza okukhawulezileyo kweplanethi kuyinika inkangeleko yespheroid ethe tyaba ezipalini kwaye ivelise imagnethi emandla eyenza i- magnetosphere ebanzi; ngaphezu koko, ngenxa ye-Kelvin-Helmholtz mechanism, i-Jupiter (njengazo zonke ezinye izigebenga zerhasi) ikhupha isixa esikhulu samandla kunokuba iwafumana eLangeni

Ngenxa yobukhulu bayo kunye nokwakheka okufana noko kweLanga, iJupiter kudala ithathwa njenge " nkwenkwezi engaphumeleliyo ": eneneni kuphela ukuba ibinethuba lokunyusa ubunzima bayo ukuya kuma-75-80 amaxesha angoku [ 2 [3] undoqo wayo ngewube ubambe ubushushu kunye neemeko zoxinzelelo ezivumayo ukuqalisa ukuhlangana kwe-hydrogen kwi-helium, nto leyo ebiya kwenza inkqubo yelanga ibe yinkqubo yeenkwenkwezi zokubini. [4]

Ummandla onzulu womxhuzulane kaJupiter unempembelelo kwisakhiwo sesijikelezi-langa ngokuphazamisa imijikelo yezinye iiplanethi kwaye ngokuyinxenye “uyicoca” inkunkuma enokubetha kwezona planethi zingaphakathi. [5] Iisathelayithi ezininzi [6] kunye nenkqubo yamakhonkco angabonakaliyo ajikeleza iJupiter; isenzo esidibeneyo semimandla ye-gravitational ye-Jupiter kunye ne-Sun iphinda izinze ii-orbits zamaqela amabini e-Trojan asteroids. [7]

Isijikelezi-langa, esasisaziwa ukususela kumaxesha amandulo, siye sadlala indima enkulu kwiinkolelo zonqulo zezithethe ezininzi, kuquka amaBhabhiloni, amaGrike namaRoma, awawafanisa nomlawuli wezithixo. [8] Isimboli yeenkwenkwezi yesijikelezi-langa (♃) luphawu olunesitayile lombane, olona phawu luphambili lwesithixo.

  1. Planetary Science: The Science of Planets Around Stars (in English) CRC Press p. 68 ISBN 978-0-7503-0815-1
  2. "Dynamics of Jupiter's Atmosphere" Lunar & Planetary Institute
  3. "Mass cut-off between stars and brown dwarfs revealed"
  4. "An Overview of the Solar System"
  5. "Jupiter: Friend or foe? I: the asteroids" Europlanet Commission 14 giugno 2008
  6. "The Jupiter Satellite Page" Departament of Terrestrial Magnetism at Carniege Institution for science archived from the original on 2009-06-07 retrieved 2023-09-15
  7. "Trojan Minor Planets" International Astronomical Union (IAU)
  8. "Jupiter" Online Etymology Dictionary