Uncwadi lwaseMzantsi Afrika
Uncwadi loMzantsi Afrika luncwadi lwaseMzantsi Afrika, oneelwimi zesizwe ezili11: isiBhulu, isiNgesi, isiZulu, isiXhosa, isiSotho, isiPedi, isiTswana, isiVenda, isiSwazi, isiTsonga nesiNdebele.
Isishwankathelo
[tshintsha | Yenza izilungiso kokubhaliweyo]UElleke Boehmer (cf. Cullhed, 2006: 79) ubhala athi: "Ubuzwe njengosolusapho, buthanda ukuzimela- ubuntu obunye, indlela enye yokukhula, ukuzalwa negazi elinye kubo bonke ... [kwaye] iya kukhuthaza ngokukodwa uhlobo olulodwa okanye 'iliso elinye' lokuqonda". Ingxaki yokuqala ajongene nayo nawuphi na umfundi woncwadi lwaseMzantsi Afrika kukwahluka kweenkqubo zoncwadi . UGerrit Olivier uthi, “Nangona ingeyonto ingaqhelekanga ukuva izifundiswa nabezopolitiko bethetha ‘ngoncwadi lwaseMzantsi Afrika’, imeko ekumgangatho osezantsi iphawulwa kubuntlabazahlukene nokuqhekeka”. URobert Mossman wongeza ngelithi “Elinye lawona mafa ahlala ehleli kwaye alusizi kwinkqubo yocalucalulo isenokuba akukho mntu – oMhlophe, oNtsundu, oweBala (okuthetha iintlanga ezixubeneyo eMzantsi Afrika), okanye umAsia – onokuze athethe “njengommi waseMzantsi Afrika. “Ingxaki, nangona kunjalo, yabakho ngaphambi kocalucalulo, njengoko uMzantsi Afrika ililizwe elakhiwe ngabantu abebesoloko behlukene ngokweelwimi nangenkcubeko. Ezi nkcubeko zonke ziye zagcina ukuzimela, zenza uqulunqo olufana neeSouthern African Literatures eziphikisanayo nguMichael Chapman, enzima. UChapman uphakamisa umbuzo:
Lolukabani ulwimi, inkcubeko, okanye libali likabani ekunokuthiwa linegunya eMzantsi Afrika xa ukuphela kocalucalulo kuye kwaphakamisa imibuzo ecela umngeni malunga nokuba yintoni na ukuba ngummi waseMzantsi Afrika, kukuthini ukuhlala khona, ingaba uMzantsi Afrika yi-MLG, kwaye, ukuba kunjalo, zithini iinkolelo zayo, yintoni efuna ukulityalwa kwaye iyintoni ekhunjulwayo njengoko sihlola ixesha elidlulileyo ukuze siqonde indlela yangoku kwaye sikhangele umkhombandlela kwikamva elingaziwayo.