Jump to content

Ubudoda Abukhulelwa

Livela

Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.[1]

Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.[2]

Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.[3]

Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva.[4] Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa," kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.

"Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.[3][1]

AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.[3]

Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.[2]

AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.[5]

Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.[3][2] Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.[4][6]

Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.[2]

Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi, "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.[2]

Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.[5] Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.

Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.[5]

AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.[5]

Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.[4] Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.[2][4]

Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.[5] Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.[6][3]

Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.[2]

  1. 1 2 Ust, Homeabout; FunDza, C'sCONTACTHELP © 2026 "Ubudoda abukhulelwa | FunDza" live.fundza.mobi (in en-US) retrieved 2026-07-09
  2. 1 2 3 4 5 6 7 Manyaapelo (2019) Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa doi:10.26481/dis.20191203tm
  3. 1 2 3 4 5 "Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University" www.ru.ac.za (in en-US) 2011-07-21 retrieved 2026-07-09
  4. 1 2 3 4 "Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? | Ulutsha Luyabuza" JW.ORG (in Xhosa) retrieved 2026-07-09
  5. 1 2 3 4 5 Ntabeni, Mphuthumi (2025-01-20) "Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet" LitNet - Die boekehuis met baie wonings retrieved 2026-07-09
  6. 1 2 Gqeba, Nokuzola (26 July 2024) "Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers" Research in Business & Social Science 13: 874