Jump to content

Abantu bakwaBhaca

Livela
Isizwe samaBhaca
Umntu IBhaca
Abantu AmaBhaca
Ulwimi IsiBhaca
Ilizwe KwaBhaca

AmaBhaca ngaphambili ayesaziwa ngokuba ngamaZelemus okanye ngabakwaZelemu, phakathi kwiminyaka yama-1700 ukuya kowama-1830, athe abizwa ngokuba ngamaBhaca ngokusesikweni. Bayinzala yeNkosi uZelemu owayehlala ePongola, kwaye elawula abantu bakhe ababeyinxalenye yabantu bamaMbo. Inkosi uZelemu yayinokhokho omnye okanye yayinesinyanya esinye noNkosi uWushe ogama linguLufulelwenja. UZelemu noWushe bahlukana ekuqaleni komnyaka wama-1700, kwaye inzala yabo bobabini yayizwa ngokuba ngamaWushe kunye nabakwaZelemu. Kwakungomnyaka wama-1730 xa abazukulwana babo (uKhalimeshe noMjoli) baphinda badibana kwakhona ukuze benze isizwe esinye, esathi kamva safudukela emazantsi phantsi kobunkokheli bukaMadzikane kaKhalimeshe.

AmaBhaca athetha kakhulu isiBhaca, olunye lweelwimi zesiTeleka kwisebe lesiNguni. IsiBhaca sibonisa ububona nenkcubeko yabo, kwaye sithethwa kwiindawo ezifana neMount Frere, iXopo, uMzimkhulu, kunye neBulwer. IsiBhaca lulwimi lwesintu lwaseMzantsi Afrika olungakhange lufundiswe ezikolweni nakwimfundo esesikweni. Oku kukhokelele ekunciphiseni ukusetyenziswa kwalo, uninzi lwabantu bakwaBhaca (amaBhaca) bamkela iilwimi ezihlukeneyo ezifana nesiXhosa,isiMpondo(esingafundiswayo kwimfundo esesikweni) isiZulu kunye nesiNgesi. IsiBhaca sithathwa njengesisecaleni lokutshabalala ngaphandle kokuba kuthathwe amanyathelo afunekayo ukusibuyisela. Sijongene nemingeni ebalulekileyo esongela ukusinda kwaso. Nangona kunjalo, kwenziwa imizamo yokusilondoloza ngokufundisa okungekho sikweni kunye namanyathelo oluntu. Utshintsho lolwimi lubonisa imiba ebanzi yokugcinwa kolwimi phakathi kwamaqela ahluphekileyo eMzantsi Afrika. [1]

Nalu uluhlu lweekumkani zamaBhaca ukususela kwixesha elaziwayo xa amaBhaca (awayesaziwa ngokuba ngamaZelemus) ayehlala kummandla waseLebombo, de kwafika ixesha lokufudukela emazantsi ase Bubulungu ukuya kuthi ga namhlanje kwaBhaca, iXopo, iBulwer, iUnderberg, uMzimkhulu.

  • ULufulwenja
  • UZelemu
  • UVebi
  • UWabana
  • UKhalimeshe
  • UMadzikane
  • USonyangwe
  • UNcapayi
  1. Nomalanga, Ntsele kaLinda (2024) ""Transkei History South Africa"" Documentation